Ei ole olemas midagi, millega inimesed toime ei tule, kui nad selle tõsiselt ette võtavad

1988. aastal asusin perega elama esiisade maile ning tänaseks on Kolga alevik olnud minu kodukohaks juba 25 aastat. Minu lapsed on siin üles kasvanud, lasteaias käinud ja keskkooli lõpetanud. On loomulik, et igaüks peab oma kodu ja kodukohta kõige olulisemaks paigaks ning soovib, et sealne elukeskkond muutuks paremaks – nii ka mina.

Olen olnud seotud ehitusvaldkonnaga, sellest viimased 10 aastat väikeettevõtjana. Oma tööd üritan alati teha nii hästi, kui võimalik, sest just töö on see, mis kiidab tegijat või siis vastupidi, laidab. Arvan, et nii on see igal elualal.

Kolgas elades tunnetan ääremaastumist. Valla investeeringud Kolga koolimajja, tänavavalgustusse ja heakorda peaksid tunduvalt suurenema. Paranema peaks ühistranspordiliiklus, samuti tuleks vallas kaasajastada ning stiililiselt ühtsustada bussipeatused. Minu jaoks on oluline, et kodukoha haljastus oleks korras ja valgustamine pimedal ajal oleks toimiv. Asulad peaksid olema valgustatud ka peale südaööd.

Korteriühistu juhatuse liikmena olen kursis probleemidega, mis tekivad korterelamutes, sellest tuleks kõvema häälega rääkida. Lahendusena näen korteriühistute juhatuste tasemel ümarlaua kokkukutsumist.

Meie vallas on ilus loodus. Tähtis on keskkonna hoidmine, et see jääks püsima. Minu vaarisa talukoht asub Kaberlas. Soovin, et see koht oleks olemas ka järgmiste põlvkondade jaoks ning seetõttu seisan Rummu rabasse turbakaevanduse rajamise vastu. Ümber Rummu raba asuvad majapidamised peaksid koonduma ja võitlema raba säilimise eest.

Mõttekoht on see, mida teha noorte naasemiseks Kuusalu valda – see on jätkusuutliku valla aluseks.