Aastatel 2019 – 2021 oli mul vallavolikogu liikmena au panustada valla mitmesse eluliselt tähtsasse valdkonda: juhtisin vallavolikogu sotsiaal- ning ehitus- ja keskkonnakomisoni. Lisaks lõin kaasa ka eelarve- ja arengukomisjoni ning revisjonikomisjoni töös. Oma muljeid ehitus- ja keskkonnakomisjonis kogetust tahangi siinkohal jagada.

Valla üldplaneering tuleb kiiremas korras lõpule viia

Kuigi komisjon tegeles peamiselt detail-planeeringutega, saime osa ka valla üldplaneeringu koostamise protsessist, mis on jäänud kahetsusväärselt venima. Algse koostaja loobumise tõttu tuli partnerit vahetada, hanked ja muu bürokraatia neelas oma aja.

Üldplaneeringuga kujundame valla arengu pikaks ajaks. Seepärast tuleb iga planeeringusse kirjutatavat-joonestatavat otsust põhjalikult kaaluda. Rõõm on tõdeda, et kogukonnnad haakusid hästi pakutud võimalusega, lõid protsessis aktiivselt kaasa ning tegid hulgaliselt asjalikke ettepanekuid, mis tõstavad dokumendi usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Kuusalu valla senine üldplaneering pärineb aastast 2001, endise Loksa valla osa puudutav koguni aastast 2000. Kuigi mõlemad planeeringud on ajale enam-vähem edukalt vastu pannud, on nüüd tõesti viimane aeg, kui järgmise valitsemisperioodi lõpuks möödub valdade ühendamisest juba 20 aastat, kehtestada uus, ühtseid arenduspõhimõtteid määratlev dokument.

Palju vajalikku on tehtud, nüüd võiks kulutada ka ilule

Mida siis on koos oldud 20 aasta jooksul tehtud, et üldplaneeringutki kinnitatud pole saanud?
Võin kinnitada, et siiani on tehtud peamiselt hädavajalikke asju, selliseid, mida edasi lükata pole kannatanud. Remonditud on koole, rahvamajasid, lasteaedu. Isegi üks täiesti uus – Kiiu lasteaed – on valda juurde ehitatud. Kümneid ja kümneid kilomeetreid kruusateid on viidud mustkatte alla.
“Kurikuulus” Kiiu mõis oli sisuliselt viimane objekt, mis käesoleva perioodi esimesel aastal täiesti uue näo sai.

Pikemalt poleks saanudki selle renoveerimisega venitada, muidu ei oleks remondil enam mõtet olnud ning me pidanuks ehitama täiesti uue vallamaja. See aga oleks läinud vallale veelgi kallimaks.
Vallamaja on parim näide sellest, kuidas siiani ehitatud on – võimalikult minimaalsete kulutustega, kuid maitsekalt. Siin ei ole mitte midagi üleliigset. Kust sai kvaliteedis kaotamata kokku hoida, seda ka tehti.

Ma ei püstitaks hüüdlauset, et selline lähenemine tuleb lõpetada, kaugel sellest. Ka tulevaste objektide – nagu käimasolev Kuusalu kooli algklasside maja ehitus või kavandatav teine – tuleb lähtuda samast põhimõttest – säästlikult, maitsekalt ja kvaliteetselt.

Keskasulad – valla visiitkaardid

Samas peame vaatama, mida tehakse elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisel naabrite juures või kaugemalgi.

Paljud väiksemad ja suuremad linnad on saanud kaasaegse linnasüdame. Jah, Kuusalu ei ole linn, kuid ta on meie valla suurim asula, meie keskus, mis peab samuti muutuma oluliselt efektsemaks, sest tavaliselt satub elukohta otsiv noor pere või investor, kes plaanib oma ettevõtlust edendada esmalt just vallakeskusesse ning siit saadav positiivne emotsioon võib olla otsuse tegemisel määrav.

Peame uuel perioodil panustama senisest rohkem mitte ainult praktilistesse ja eluliselt hädavajalikesse objektidesse, vaid ka valla elukeskkonna kaunimaks ja atraktiivsemaks muutmisesse.
Heaks näiteks on Andineeme rannatee, ilma milleta oleksid inimesed ikkagi saanud uuest parklast randa ja tagasi, kuid see suhteliselt tagasihoidliku eelarvega rajatud objekt on muutnud kõigi elu mugavamaks ning pakub silmailu. Rõõmustavad nii vallaelanikud kui kaugemalt tulnud suvitajad.

• 

• 

• 

• 

Alustatuga tuleb edasi minna. Korraldame arhitektuurikonkursi Kuusalu aleviku keskuse atraktiivsemaks muutmiseks ning tellime kõikidele alevikele ja miks mitte ka suurematele küladele haljastusprojektid. Kui palju nendest järgmise nelja aastaga ellu suudame viia, näitab aeg. Vähemalt saame teada millises suunas liikuda ning kui palju see umbeski meile maksma võib minna.

Koleehitised kadugu!

Lahendus tuleb leida Kiiu „koleehitustele“ nagu veski-, lauda-, pesumaja- või inglisilla vared. Mõni nendest, tuleb korrastada, teine konserveerida, et see edasi ei laguneks, ülejäänute puhul sõlmida kokkulepped lammutamiseks. Taolisi „koleehitisi“ leidub ka mujal vallas. Ka nendega tuleb tegeleda.

Valla visiitkaardiks on ka bussiootepaviljonid. Kes on bussiga sõitnud, teab, et need on meil hallid ja igavad – plekist ja betoonist – pigem eemaletõukavad kui meeldejäävad. Alustagem peatuste uuendamise ja isikupärastamisega meie vallale ainuomaseks. Uuendatud peatustest võivad kujuneda omalaadsed külakeskused, kuhu on tellitud ajaleht või ajakiri, mida bussiootaja ajaviiteks lugeda saab. Miks mitte paigaldada külaga ühiselt sinna ka väiksemat sorti pakiautomaat, et tellitud postipakid kodu lähedalt kätte saaks?

Väikesed muudatused – suur heategu

Kõik pakutud lahendused pole eraldi võttes ju mitte midagi suurt ega ka kallist, pigem on need loomulikud ja igapäevased. Just taolistesse “väikestesse” tegevustesse rohkem panustades, muudame koduvalla üldilmet oluliselt kaunimaks ning ehk annab see Kuusalu valla arengule hoogu juurde ning juba nelja aasta pärast või miks mitte varemgi saame hõisata:

Kuusalu vald on löönud lille!