Praksidest, Salmistust ja tulevikust

Postitasime Facebooki gruppi “Arenev Kuusalu Vald” järgmise teate:


Riigi Tugiteenuste Keskusest tuli esmaspäeval 12. novembril Kuusalu vallavalitsusele teade, et Kuusalu valla poolt juba 2017 esitatud projekt Salmistu sadama renoveerimiseks kogusummas 1,129 miljonit eurot, millest „eurotoetus“ moodustab 790,3 tuhat ning valla omaosalus 338,7 tuhat, mis esimeses voorus napilt toetuseta jäi, on saanud samast allikast ikkagi täies mahus rahastuse. Kuusalu vallalt oodatakse kahe nädala jooksul kinnitust, et ollakse jätkuvalt huvitatud selle projekti realiseerimisest ning uut ajagraafikut.

„See on ühe pika ja vaevalise protsessi õnnelik lõpp“, sõnas Urmas Kirtsi, kelle vallavanemaks oleku ajal taotlus esitati. „Loodan väga, et Salmistu sadama renoveerimine on ka uuele koalitsioonile vastu võetav, sest sadama renoveerimine annaks meie piirkonna turismiettevõtjatele uut hoogu juurde“


Kuna meie teade põhjustas (võib küll öelda nagu tavaliselt) sotsiaalmeedias elava keskustelu – seekord Salmistu sadama mineviku üle, siis ei teeks paha korrata üle mõned faktid.

Muidu on tunne nagu vaidleks pime kurdiga. Kumbki räägib oma, aga teineteisega ühist keelt leida ei suuda. Kuigi faktid pole tänapäeval enam teab kui tähtsad, sest loeb hoopis emotsioon ja see, kes kõvemini karjub, siis ehk on lugejate hulgas siiski mõned, kes viitsivad ja suudavad kaasa mõelda.

Niisiis 2007. aasta lõpus moodustasid Valkla ja Salmistu külade elanikud MTÜ Salmistu Paadimees. Liikmeid oli selles umbes tosinajagu, juhtideks Mati Maanas, Lembit Pulk ja Kaupo Parve.

Kuusalu vallaga sõlmiti 30 aastaks hoonestusõiguse leping 5. veebruaril 2008.a. See nägi ette Kuusalu vallavolikogu poolt hoonestusõiguse ala detailplaneeringu kehtestamist veebruariks 2012 ühelt poolt ning investeeringute teostamise ja sadamakai kasutamiskõlbulikuks muutmist hiljemalt veebruariks 2014 (teiselt, st MTÜ poolt).

Sadama arendamise esimesteks tegevusteks oli sadama-ala arendamise visiooni ja sellele vastava eskiisi koostamine ning detailplaneeringu algatamine. Kuna sadamat teenindavate rajatiste alla oli planeeritud mitte pelgalt Kuusalu vallale vaid ka riigile kuuluvat maad, siis pidurdus detailplaneeringu menetlus riigi Maa-ametist kooskõlastuse saamata jäämise tõttu. Lõpuks jäigi detailplaneering Maa-ameti vastuseisu tõttu kehtestamata.

Samal ajal kui vallavalitsus ja -volikogu tegelesid detailplaneeringuga, tegeles Salmistu Paadimees aastatel Salmistu rannaala korrashoiu, ujumiskoha tähistamise, merepääste, toitlustamise, parkimise ja muude rannateenuste pakkumisega.

Siinjuures tasub meenutada, et sellist suve nagu tänavune pole meil ammu olnud ja mõnel suvel võis olla vaid nädal rannailma, millega ranna haldamisega seotud paratamatuid kulutusi tagasi teenida sai. Rannateenuste korraldamiseks oli Prakside perel kokkulepe MTÜga ja hiljem vallaga, nad on olnud sellega tegevad sellega kõik need aastad ja tunnistagem ka hästi hakkama saanud.

Salmisu Paadimees ei suutnud küll “ajada välja eurorahasid”, et vallale kuuluvat sadamat korda teha, kuid sadamas on viimase 15 aasta jooksul päästetöödes osalenutest kuuele inimesele omistatud elupäästja medal. Kes oskaks rahasse arvestatuna öelda, kui palju ollakse riigile ja vallale kasu toonud inimeste elude päästmisega? Aastate jooksul on Salmistu Paadimehe merepäästjad aidanud lisaks elude päästmisele paljusid merehädalisi – pukseerinud paate randa, abistanud purjelaudureid. Lisaks inimeste elude päästmisele on hoitud ka randa korras. Selle väärtusest saab aru kui külastada mõnede naaberomavalitsuste mererandu, mis samuti pole ametlike supelrandadena kirjas. Vahe on silmaga näha.

Lõpuks, 2015. aastal, jõudsid vallavalitsus ja MTÜ Paadimees seisukohale, et kuna detailplaneeringut pole suudetud 6 aasta jooksul riigi maa-ameti vastuseisu tõttu kehtestada, siis lepingu jätkamine pole mõistlik ja otsustasid selle Salmistu Paadimehe initsiatiivil lõpetada.

Seejärel asus Salmistu sadama rekonstrueerimise projektiga tegelema vallavalitsus ise. Arendamise eest vastutas Tõnu Ammussaar.

2016 aastal valmis ja esitati EAS-ile projekt, mille maksumus oli ca 1,9 miljonit eurot. Toona jaotati projektivoorus raha 5 miljonit, millest suurema osa sai Padise klooster.

Kuusalu vald osales selles voorus mitme projektiga. Ehkki Salmistu sadama projekt toetust ei saanud, oli edukaks projektiks Kotka pargi ja sõida parkla. Selle tulemust võib täna iga soovija mitte ainult imetleda vaid ka kasutada.

2016 aastal toimus EAS-is sama meetme II etapp, kus jagati taas 5 miljonit.

Vallavalitsus asus kirjutama uut projekti. Selles vähendati investeerigu mahtu oluliselt – 1,29 miljoni euroni.

Projekti eest vastutajaks oli taas Tõnu Ammussaar, projekti koostamise partneriks valiti Marina Kaas firmast ManNet Partners Baltics OÜ. Tõnu ja Marina eestvedamisel töötati välja projekti täiesti uus kontseptsioon, kohtuti EAS-i projektiga seotud inimestega, RMK-ga, kaasati projekti ettevalmistusse Salmistu küla elanikud ja kohalikud ettevõtjad, muudeti sadama eskiisprojekti.

2017 aasta kevadel esitati projekt EAS-ile hindamiseks. Sama aasta augustis saime teate, et meie projekt küll kvalifitseerus, kuid kahjuks jäi Harjumaal rahastamist leidnud projektide hulgast napilt välja. Põhiraha läks seekord Anija mõisale.

Juba siis andis EAS mõista, et kui jutuks olevast meetmest kogu Eesti ulatuses raha üle peaks jääma, siis tehakse uus pingerida eelnevalt kvalifitseerunud projektidest. Teisisõnu – Salmistu sadama projekt pandi ootejärjekorda.

Meie õnneks tasus ootamine end ära.

Esmaspäeval (12.11.2018) tuligi teade Eesti Tugiteenuste Keskuselt (projektide menetlemine on riigireformi tõttu läinud EAS-ilt Tugiteenuste Keskusele), et projekti nimega “Aarete sadam Salmistu”‘on üle-Eestilises järjestuses neljandal kohal ja raha selle realiseerimiseks täies mahus olemas.

Nüüd on pall vallavalitsuse käes. Kahe nädalaga tuleb otsustada kas Kuusalu vallal on jätkuvalt tahet asuda Salmistu sadamat renoveerima või mitte.

Niipalju siis Sadama arendamise ajaloost, Praksidest ja hetkeseisust.

Kindlasti on võimalus vinguda ja otsida paaniliselt põhjusi, et olukorda võimalikult närusena näidata. See võib küll olla kellelegi tore meelelahutuslik tegevus, kuid kahjuks ei aita kuidagi kaasa Kuusalu valla arengule. Pigem võiksime olla rõõmasad ja loota, et Salmistu sadam saab peatselt korda ning sellest saavad kasu mitte ainult Salmistu küla elanikud vaid kõik valla lääneosas (ja mitte ainult) juba tegutsevad ja turismisektorisse siseneda plaanivad ettevõtjad.

Tuletame siinkohal meelde, et ainuüksi Viru raba külastab aastas ligu 50 tuhat turisti. Miks ei võiks see vaatamisväärsus olla üheks põhjuseks oma purjeka või kaatri ankur just Salmistu sadamas vette visata ja siit kohalike poolt pakutava Uberi või Taxify teenust kasutades või sadamast elektriratast laenutades raba vaatama minna?

PS Tõe huvides olgu lisatud, et käesolevat postitust illustreeriv eskiislahendus on pärit aastast 2009, mitte 2017. Värskeim sadama lahendust näeb välja hoopis selline “igav ja hall”:

46-Salmistu-sadama-Asendiplaan-lehte

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s