Kuusalu vallavolikogu menetles oma selle koosseisu 50. istungil, mis toimus 30. augustil, vallavalitsuse poolt algatatud eelnõud „Kuusalu valla rahvakogu põhimääruse kinnitamine“. Tegemist oli eelnõu esimese lugemisega ning parandusettepanekute tähtajaks määrati 19. september.

Rahvakogu idee ise pole tänane või eilne, vaid see pandi idanema juba mõnda aega tagasi ühe tulise arutelu käigus. Inimesed erinevatest eluvaldkondadest püüdsid genereerida lahendust kriitikale, et vallajuhid on kaugenenud rahvast ja „lihtsa“ inimese hääl nendeni ei kosta.

Aga kes siis ikkagi saaks ja peaks olema „lihtsa“ inimese hääletoruks?

Ideaalis loomulikult volikogu liikmed, keda Kuusalus on 19. Sageli see nii ju toimibki. Vallakodanik otsib üles „oma“ saadiku, kurdab sellele muret või pakub lahenduse mõnele põletavale probleemile ning vallavolinik püüab vastavalt oma võimekusele ja arusaamisele asjaajamisest neid lahendada või ellu viia.

Paljude inimeste jaoks aga selline tee ei sobi. Arvavatakse, et volikogu liige – „rahvasaadik“ – on tähtis mees või naine, kelle poole ei julgeta pöörduda. Vallavanemast või vallavalitsuse liikmest rääkimata. Mured aga kogunevad, ja nii kurdetaksegi, et võim on inimestest kaugel.

Kuusalu valla õnn on, et suuremal osal meie küladest on külaelanike poolt valitud külavanem. Külavanem võiks ju ometi olla see „lihtne“ inimene omasuguste hulgast. Tema üles leidmine ja tema poole pöördumine ei tohiks kellelegi raskust või kohmetust valmistada. Ja külavanema jaoks on vallamaja uks alati avatud – leitagu see vaid üles.

Üsna loomulik on ka vastupidine suhtlusliin. Kui vallajuhtidel tekib küsimus, mida arvavad inimesed ühes või teises küsimuses ühes või teises valla asulas või millist lahendust paljudest mõnele probleemile eelistada, siis on paratamatu, et ei jõuta nende küsimisega iga inimeseni. Taas on aga lihtne leida tee konkreetse küla külavanemani, kes selgitab välja ning vahendab „lihtsate“ inimeste arvamust vallavalitsusele ja -volikogule.

Meil on võtta suurepärane näide lähiminevikust. Kui pisut enam kui aasta eest käivitasime valla üldplaneeringu protsessi, palusime külavanematel viia läbi külakoosolekud konkreetsete planeeringuga seotud küsimustega. Enamuses külades need toimusidki ning taoliselt „ülevalt alla juhituna“ saavutasime olukorra, kus sajad ja sajad „lihtsad“ inimesed said mitte ainult võimaluse protsessis kaasa lüüa, vaid andsid väärtusliku sisendi valla arengu seisukohast ühe tähtsaima dokumendi loomisel. Kogutud info valati seejärel spetsialistide poolt õiguslikult pädevasse vormi ning vallavalitsuse ja volikogu komisjonid on saanud seda menetleda kindlas teadmises, et selles on väljendatud suurema osa vallaelanike huvid.

Oleme kindlad, et analoogilist praktikat on võimalik rakendada ka teiste oluliste õigusaktide – erinevate üldisema tähtsusega eeskirjade, kordade, arengukavade ja strateegiate puhul.

Eesti õiguskord on teatavasti üles ehitatud esindusdemokraatia põhimõtetel. Inimesed valivad esindajad (külavanemad, volikogu või Riigikogu liikmed jne), kes nende huvide eest seisavad ja neid kaitsevad. Kavandatav Kuusalu valla rahvakogu olekski vähemalt Eestis unikaalne esindusorgan, kus saavad ühelt poolt kokku „suured“ ülevallalised vajadused ja huvid, mida esindavad vallavolikogu liikmed ning teiselt poolt „tavaliste“ inimeste omad, mida esindavad nende poolt valitud külavanemad. Loodetavasti sünnib nende baasil rahvakogus elav arutelu, mille tulemuseks on õigusakt, millega on rahul nii vallajuhid kui valla elanikud.

Miks tuleb see algatus just nüüd ja „ülevalt alla“, nagu meile seda volikogu praeguse opositsiooni poolt ette heidetakse?

Tundsime, et just nüüd, kui lähenevate valimiste tõttu on kõigi elanike tähelepanu vallas toimuva vastu tavapärasest teravam, on õige hetk algatada diskussioon kuidas saaks valla juhtimist praegusest veelgi avatumaks ja suuremat hulka inimesi kaasavamaks muuta. Juba täna on valla juhtimisse kaasatud umbes paarsada inimest-eksperti – vallavolikogu ja -valitsuse komisjonid, hoolekogud, valla ettevõtte nõukogu. Samas on meie kümned ja kümned tegusad külavanemad selgelt valla juhtimises alakasutatud „ressurss“.

Andes läbi rahvakogu külavanematele täiendava ülesande – rääkida kaasa vallaelu oluliste küsimuste otsustamisel – usume, et suurendame sellega nende panust valla juhtimisse ja saavutame niimoodi otsuste parema kvaliteedi. Ühtlasi tihendame veelgi läbi nende suhtlust „lihtsate“ vallakodanikega. Nii saavad vallaelu edendamises sõna sekka öelda mitte ainult külavanemad vaid nende suu läbi peaaegu kõik valla elanikud.

Loomulikult oleksime olnud õnnelikumad, kui vastav initsiatiiv oleks tulnud külavanemate poolt. Paraku on tänane olukord selline, kus vallas on küll olemas mitteformaalne moodustis – Külavanemate kogu, kuid nagu taoliste mitteformaalsete ühenduste puhul tavaline, on selle tegevus episoodiline, korraldamata ja juhtimata.

Oleme teadlikult hoidnud vallajuhtidega – vallavanem, volikogu esimees, kogukonnakomisjoni esimees – selle kogu tegemistesse jõulisemalt sekkumast. Vastasel korral oleksid süüdistused Külavanemate Kogu kaaperdamise kohta kärmed tulema. Nägime, et lootus taolisest initsiatiivist, mis tuleb väljastpoolt vallavalitsust ja -volikogu pole määratud lähiajal täituma. Seepärast ka vastav algatus meie poolt.

Tänase sammuga oleme avanud arutelu. Nüüd on kõigil, kes selleks vajadust tunnevad võimalik kaasa rääkida. Seda, et rahvakogu moodustamine veel selle volikogu koosseisuga jõuga ära otsustatakse, ei maksa karta. Taolist plaani pole meil kunagi olnud. Usume, et ka järgmise volikogu koosseisus on piisavalt tarku ning teotahtelisi inimesi, kes oma mõtete ja tegudega rahvakogu ideed toetavad ning aitavad algatatud eelnõul veelgi paremaks saada, et sündiv „lapsuke“ ikka elujõuliseks kasvaks ning inimeste ootusi õigustaks.

Iga huviline saab Kuusalu valla rahvakogu põhimääruse eelnõu alla laadida siit. Arvamused, täiendused ja parandused on teretulnud volikogu esimehele Enn Kirsmanile (enn.kirsman@gmail.com) ja/või vallavanemale Urmas Kirtsile (urmaskirtsi@gmail.com)