OTT SANDRAK: Lahemaa rajoon? Tänan, ei!

Ott Sandrak portree01Loksa Elu esileheküljel laiutab suur pealkiri „Loksa linna ettepanek Eesti põhjaranniku suurima ja võimekama omavalitsuse moodustamiseks“. Minu esimene mõte – misasja – kas tõesti on realiseerumas naljatamisi öeldud mõte, et Loksast võiks saada Põhja-Tallinna asum? On just Tallinn olnud kaheksa viimast sajandit Eesti põhjaranniku suurim ning võimekaim omavalitsus.

Looga tutvunud, sain aru et pealkiri on sellele lehele kohaselt eksitav. Keskerakondlik leht on avaldanud linnaisade unenäo pindalalt hiiglaslikust moodustisest, millel pole lootustki elujõulisena toimima hakata. Saati siis võistlema võimekuses Tallinnaga. Ei suuda see konkureerida ka Viimsi või Harkuga, kes on trooninud võimekaimate valdade tipus. Õnneks. Ja pole vajagi!

Miks Loksa ettepanek nii arutu tundub?

Loksa juhtidest pole mina vähemalt viimase paarikümne aasta jooksul kuulnud kui erilistest Lahemaa entusiastidest. Nüüd, üleöö on neist saanud Lahemaa identiteedi kehastused ja rahvuspargi territooriumil elavate inimeste eestkõnelejad. Uurisin pargiga pikalt seotud inimeste käest, kas ja millal on Loksa linn kuulunud rahvuspargi koosseisu. Loksa oli Lahemaa Rahvuspargis selle loomisest alates 1971. aastal. Meenutati ka seda, et 1990-ndate aastate teisel poolel, kui Lahemaa piire muudeti, ei olnud tollastel linnajuhtidel (mõni on tänagi samal postil) midagi linna rahvuspargist välja arvamise vastu. Vähemalt ei võideldud aktiivselt, et Loksa osaliseltki rahvuspargi koosseisu jääks. Piire muudeti ning 1997. aastal jäetigi Loksa linn tervikuna rahvuspargist välja.

Lahemaa tõelistele sõpradele ei meenunud, et pärast eemaldamist oleks Loksa kordagi ilmutatud huvi pargiga taasühinemiseks. Küllap tunti piirangute kadumisest kui mitte rõõmu, siis vähemasti kergendust. Ja nüüd – Loksa  – Lahemaa pealinn!?! Kui usutavalt selline Saulusest Pauluseks muutumine kõlab? Mitte vist eriti.

Segaseks teeb „Lahemaa rajooni“ ka tõik, et Kuusalu valla Lahemaa küladele ning pargi territooriumile jäävale Vihula vallale lisaks on tehtud ettepanek liitumiseks ka Kadrina ja Haljala valdadele, kes pole kunagi olnud Lahemaa Rahvuspargiga seotud. Kas selline piiride laienemine ei lahjenda oluliselt lahemaist identiteeti?

Kadrina ja Haljala vallad on põlised Virumaa alad, mille pealinn ja tõmbekeskus on Rakvere. Kui palavalt Loksa juhid ka soovivad, ei saa ei Kadrina ega ka Haljala tõmbekeskus asuma kunagi Loksal. Kuusalu vald oli ja on põline Harjumaa ning meie suurimaks tõmbekeskuseks on Tallinn. Loksa aga pigem tõukab kui tõmbab enamikku Kuusalu valla elanikest. Linnaisad elavad otsekui möödunud sajandi 50-des, mil asutati Loksa rajooni nimeline moodustis ning Loksa alev oli selle halduskeskuseks.

Hüpervalla piire vaadates tekib küsimus: kumba maakonda – Harju- või Virumaale kavandatav moodustis kuuluma hakkab? Või taotlevad Loksa linnajuhid ajaratta tagasipööramist Jossi aega ning Loksa rajooni reanimeerimist?

Miks Loksa rajoon hingusele läks? Formaalselt üle ENSV käinud järjekordse „haldusreformi“ tõttu. Sisuliselt aga seetõttu, et Loksa ei suutnud keskusena võistelda enam-vähem sama kaugele jäävate Tallinna ja Rakverega. Ei suudetud seda toona, ei suudeta ka praegu. Loksal lihtsalt pole objektiivseid eeldusi kujunemaks piirkonna keskuseks. Unistada, et hakatakse liikuma harjumatus suunas, võib, kuid kardan, et sel pole määratud täituma.

Lisaks ühisele maa-alale on eduka valla toimimise aluseks ühtne kogukond. Vaatan kaarti ja ei suuda mõistatada ühisosa, mis seoks Kodasoo meest Essu mehega. Või Juminda prouat Pariisi küla prouaga? Nad on head naabrid teisest kihelkonnast, aga ei enamat. Miks peaks kolm kihelkonda ühte valda kuuluma? Kuidas me üle soode, rabade ja paksude metsade, mis kihelkondi eraldavad, omavahel läbi käime? Ma ei alahindaks esivanemate kogemusi ja tarkust, et kihelkondade ja maakondade piirid on kujunenud selliseks nagu nad on. Katsed neid muuta on siiani nurjunud. Nii ka tulevikus.

Tõmban paralleeli samuti Valgejõe ääres asuva kunagise rajoonikeskuse Tapaga. Nagu Loksa, oli ka Tapa Eesti taasiseseisvudes hääbuva eesti vähemusega lagastatud linnake. Olukord Tapal hullemgi kui Loksal. Mõlemal on olnud elu parandamiseks sama palju aega ja võimalusi. Tapast, kus elanikkond on aastatega vähenenud peaaegu poole võrra, on saanud mehine linnake – kolme omavalitsuse sõbralikul liitumisel moodustunud suurvalla keskus, mida sundliitmine ei ähvarda. Võõrrežiimist jäänud tondilossid on lammutatud või äratatud uuele elule. Tänavatel liikudes kuuleb rohkem eesti kui vene keelt. Elu liigub siin õiges suunas.

Loksa elanikkonnast on toonasega võrreldes alles enam kui pooled. See on ainuke positiivne asjaolu, mida Loksat Tapaga võrreldes leida suutsin. Vastandina Tapale, pole eestlaste osakaal Loksal taastuma hakanudki, ulatudes endistviisi vaevu kolmandikuni. Kasvanud on aga majade hulk, mil aknad laudadega kinni löödud – neid leiab isegi linna peatänava äärest. Linnas elu seisab, pigem taandareneb. Kunagisest õnnelikumast linnast on jäänud alles hunnik õnnetust.

Kuusalu ja naabervaldade elanikud, eriti meie vallajuhid, mõtisklege, kas saab tõsiselt võtta inimesi, kelle „kindlakäelise“ juhtimise all on Loksa linn mutta vajunud, ja nende visiooni maakondade ülesest rajoonvallast, mis meid kõiki peatsele õitsengule viib?

Mis aga puutub Kuusalu vallale tehtud ettepanekusse loovutada pea pooled oma külad ning asuda end likvideerima, siis loodan, et vallavolinikel jagub meelekindlust anda sellele samasugune vastus kui kindral Laidoner (teise versiooni kohaselt kindral Põdder) käskis ütelda lätlastele, kes tulid 1919. aastal nõudma äsja ränkade vereohvritega punastest puhastatud Valga linna endile andmist [1]…

Naabrite asemel annaksin aga Loksalt laekunud ettepanekule jaapanipäraselt viisaka vastuse: „Teie huvitavad ettepanekud võetakse edaspidi tõsisele kaalumisele[2].“

Kuusalu ja Loksa, ükskord me ühineme niikuinii!

OTT SANDRAK, ajaloolane, Kolga elanik

Artikkel ilmus 3.03.2016 Sõnumitooja rubriigis “Kirjakast”

—————————————————–

[1] Kuna kõnealune vastus oli mõeldud lätlastele, mitte lastele, lubage mul seda siinkohal mitte sõna-sõnalt tsiteerida.

[2] Sellegi idamaise etiketi kohase  lause mõte ei erine oluliselt Eesti kindrali  robustsemas sõnastuses vastusest .

 

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s