ENN KIRSMAN: Viimane aeg liigutama hakata

259_51522 (1)Eelmisel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus kriteeriumid, mille alusel kavatsetakse 2017. aasta sügiseks viia läbi haldusreform. Nendest saame teada, et peamine, mille põhjal omavalitsus „rahule jäetakse“ või „sundliitmisele määratakse“ on rahvaarv.

Valitsuse ettepanekul on minimaalseks omavalitsuse suuruseks 5000 elanikku. Piirkondades, mille pindala ületaks peale liitumist 900 ruutkilomeetrit, võivad jääda alles ka vallad, milles elab vähemalt 3500 elanikku. Sama erandit lubatakse ka, kui liitub vähemalt neli omavalitsust, mis ei anna kokku nõutavat elanike arvu. Samuti ei plaanita sundliita väikesaartel asuvaid valdasid sõltumata nende rahvaarvust.

Nii võiksid lisaks Kuusalu valla 6 588 elanikule (andmed seisuga 1. jaanuar 2015) magada rahulikult, valdade sundliitmist pelgamata ka naabrid Anijalt (5 685), Jõelähtmest (6 146) ning Tapalt (7 924). Pisikest ärevust oma saatuse üle aga tundma Vihula valla (1 910) ning Loksa linna (2 754) elanikud. Nii polegi imestada miks just nende juhid on käinud välja Lahemaa valla idee.

Selle realiseerumisel liidetakse kokku Loksa linn, Vihula vald ja need külad Kuusalu vallast, mis jäävad Lahemaa Rahvuspargi territooriumile. Kuusalu vallast oleks liidetavaid külasid mõni üle kolmekümne. Neis elab kokku umbes 2000 elanikku. Tekkiva Lahemaa valla elanike arv oleks tublid 6700 ning pindala ületaks uhkelt 800 ruutkilomeetrit. Loodav omavalitsus täidaks kõik Vabariigi Valitsuse poolt esitatud kriteeriumid.

Vaadakem ka selle idee teist poolt – Kuusalu valla asulaid, mis Lahemaale ei jää. Neid on paar-kolm tükki rohkem, kokku pisut üle 4500 elanikuga ning pindalaga pisut vähem kui 400 ruutkilomeetrit. Alles jääv vald mahuks praeguse Eesti valdade TOP 25 – tegemist oleks igati korraliku mõõtu vallaga nii elanike arvu kui pindala mõttes. Paraku elaks selles moodustises umbes nelisada elanikku vähem kui miinimumkriteeriumiga sätestatud on. Nii peaksid kaks kolmandikku praeguse Kuusalu valla elanikest hakkama enesele otsima „kosilast“, kes neid mõne naabriga sundliitmisest „päästaks“.

Võib-olla oleks nende jaoks lahenduseks samuti mõnest naabervalla mõne naaberküla „kaaperdamine“? On ju juba aastaid mõned Jõelähtme valla Kaberneeme kandi aktivistid rääkinud Kaberneeme, Haapse, Kullamäe ja isegi Neeme külade võimalikust ühinemisest Kuusalu vallaga. Samuti on aeg-ajalt kostunud samalaadseid mõtteid Anija vallast nii Härmakosust, Pillapalust kui Raudojalt. Nende külade liitmisel saaksime nõutavad 5000 elanikku täis ning sundliitmise kirve meie pea kohalt kõrvaldatud!?!

Kardetavasti mitte, sest Vabariigi Valitsuses arutusel olevast dokumendist (tegu pole veel eelnõuga) ei selgu, kuidas suhtutakse omavalitsuste jagunemisesse. Vähemalt minul jääb ideepaberit lugedes mulje, et toimiva omavalitsuse lõhkumist ei soosita. Eriti kui „lammutataks“ kõiki kriteeriume täitev kõigiti toimiv ja toime tulev omavalitsus. Miks peakski Vabariigi Valitsus püüdma lahendada ühe või kahe omavalitsuse kriteeriumile mittevastavuse probleemi neid teisele juurde tekitades? Tundub, et Kuusalu vald peab loobuma mõttest liita „vägisi“ enda külge Kaberneeme ja Härmakosu kandid, kolleegid Loksalt aga unustama unistused hammustada endale suur tükk Kuusalu vallast ning kaaluma hoopiski vajadust ning võimalust tervikuna mõne naabriga ühinemiseks.

Vaadates kes on Kuusalu valla naabrid, ei jää just ülemäära palju alternatiive, kes kriteeriumit ei täida ning kellega võimalik sundliitumine ähvardaks.

15. septembril 2008. aastal tegi Loksa linnavolikogu Kuusalu vallale ettepaneku ühinemisläbirääkimiste algatamiseks. Kuusalu volikogu võttis selle 29. oktoobril vastu.

Kahjuks jäidki toona need otsused pelgalt otsuste tasemele ning sisulised arutelud ei alanud. Miks toona nii läks, ei pea ma vähemalt enam täna mõistlikuks arutada. Veel vähem pean põhjendatuks otsida, kes oli selles, et läks nagu läks, süüdi. See ei vii edasi! Kuusalu vallavolikogu otsus on jõus ning minu arvates ei ole ka kaardile vaadates või Vabariigi Valitsuse kinnitatud kriteeriume lugedes põhjust ka seda muutma hakata.

Nii saatsingi kolleegile Loksa linnavolikogust – Rein Heinale – kirja, milles tegin ettepaneku asuda volikogude kehtivaid otsuseid täitma ning algatada juba uue aasta alguses sisulised läbirääkimised, et selgitada välja osapoolte huvi ning valmidus meie omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks.

Leian, et on viimane aeg end liigutama hakata selleks, et kasutada mõistlikult ära pakutavat võimalust 2017. aasta valimisteks vabatahtlikult liituda, saades selleks ka Vabariigi Valitsuselt liitumistoetust, mis Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemisel küüniks maksimaalse kaheksasaja tuhande euroni. Minu arvates on vastutustundetu istuda edasi niisama käed rüpes, kolleege-naabreid süüdistades ning oodata sundliitmise otsust. Karta on, et see tuleb ükskord niikuinii.

Mis puutub aga Kuusalu ja Vihula valdade tervikuna liitmise mõttekusse, siis esitan mõtlemiseks lihtsalt kaks arvulist näitajat. Tekkiva omavalitsuse pindala oleks mõne olemasoleva maakonna mõõtu välja andev 1233 ruutkilomeetrit ning vahemaa valla kaugeimate külade – Saunja ja Karepa vahel mööda kiireimat teed sõites oleks ligikaudu 90 kilomeetrit…

Lugu on kirjutatud ajaleht Sõnumitooja tellimusel ning avaldatud (pisut redigeeritud kujul) 2. detsembri 2015 lehes.

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s