RAUL VALGISTE läheb Kuusalu meeskooriga laulupeole

valgisteRAUL VALGISTE juhib Kuusalu vallavolikogu kahte komisjoni, kolmandas komisjonis osaleb liikmena. Vallavolikogu liige RAUL VALGISTE on Kuusalus elanud 12 aastat, ta juhib konsultatsioonifirmat Ravakon ning teenib diakonina Valkla baptistikoguduses.

Ühise Kodu valimisliidust Kuusalu vallavolikogusse valitud Raul Valgiste kogus valijatelt 49 häält. Ta oli ka volikogu eelmises koosseisus, siis toetas teda 60 valijat. Mõlemal korral on ta koos valimisliiduga olnud vallavõimu juures ehk koalitsioonis.
Raul Valgiste ütleb, et teda kutsus kohalikku poliitikasse Herko Sunts, endine vallavanem, kellega oli koostööd teinud Kuusalu Soojuse juhina: „Mullu sügisel toimunud valimisteks läksid Ühiselt Edasi ja Meie Kodu valimisliidud kokku, teistkordselt kandideerisin volikogusse ühendatud nimekirjas. Volikogu uues koosseisus on tulnud mulle kohustusi juurde.“Raul Valgiste juhib keskkonnakomisjoni ning kuu aega tagasi valiti ta ka ehituskomisjoni esimeheks, kuna selle senine esimees Madis Praks asus tööle valla majandusspetsialistina ja lahkus volikogust. Raul Valgiste oli ehituskomisjoni aseesimees, seetõttu pakuti esimehe ametit talle. Veel kuulub ta lihtliikmena volikogu revisjonikomisjoni.

„Vallamajas käin keskmiselt kord nädalas, sageli ka mitu korda. Lisaks komisjonide koosolekutele osalen koalitsiooni nõupidamistel, kord kuus on volikogu istung. Kui arvestada, et komisjoni üks koosolek kestab kaks-kolm tundi, esimehena valmistan enne materjale ette ja pärast koostan protokolli, siis võib öelda, et nädalas kulub üks tööpäev kindlasti vallaasjade ajamisele ja vahel isegi rohkem,“ kõneleb ta.

Valla üldplaneering – nõuded kinnistutele
„Ehituskomisjoni töö üks peamisi märksõnu on praegu valla uue üldplaneeringu koostamise algatamine,“ sõnab Raul Valgiste.

„Juhtkomisjon on selles küsimuses volikogu arengukomisjon, aga kaasatud on ehituskomisjon, kuna üld­planeering mõjutab ehitusvõimalusi vallas. Arutelu all on üldpõhimõtted, näiteks see, kui tihedalt lubada kinnistud hooneid täis ehitada ja mis mahus võimaldada kinnistuid jagada väiksemateks. Ühiskond muutub, lapsed kolivad vanemate juurde tagasi, tahetakse ehitada endale eraldi maja, kõik see on arusaadav. Ent teisest küljest tuleb arvestada naabritega. Olulised on ka ohutusnõuded. Samas on arukas ehitada kohtadesse, kus kommunikatsioonid olemas, mitte põldude peale.“

Ehituskomisjonis on arutuse all olnud veel ebaseaduslike ehitiste ning juurdepääsuteede probleemid. Vaieldud on, kui palju on vaja reglementeerida, et vältida anarhiat, aga samas mitte takistada elurajoonide arengut ega ettevõtlust.

Viimastel koosolekutel on tuliseid diskussioone tekitanud kunagi algatatud planeeringud, näiteks kui rangelt peaks vald jälgima servituutide täitmist teedele, torustikele, elektriliinidele, kaablitele.

„Majandusbuumi ajal tehtud arenduste kitsaskohad hakkavad välja tulema. Inimlik faktor mõjutab samuti. Saame aru, kui on raske ja pangad survestavad, ning oleme lubanud kinnistute suurust vähendada. Aga kruntide suuruse vähendamise ainus põhjus ei saa olla, et arendus on hapuks läinud,“ sõnab ehituskomisjoni esimees ning lisab, et praegu on võimalikult laial ringil õige aeg üldplaneeringu teemal kaasa rääkida, planeering määrab Kuusalu valla arengu vähemalt kümneks aastaks.

Kaevandamistingimustest
Keskkonnakomisjoni töö kohta toob Raul Valgiste näite kaevanduslubade küsimusest. Kahe olemasoleva liivakarjääri osas sooviti kasutusaja pikendust. Põhjalikumalt oli kõne all Kosu külla uue kruusakarjääri rajamise küsimus.

Raul Valgiste kommenteerib, et uue karjääriga seonduvat arutati kahel korral, arendajad kutsuti vastama esimesel koosolekul kerkinud küsimustele: „Saavutasime vallale kasuliku kokkuleppe, et 1,2 kilomeetrit teed kaetakse Kosu külas freesasfaldiga ja pinnatakse, Piibe maanteele suunduvat teed hakkab arendaja hööveldama. Müra kohta on kokkulepe, kui see on liiga tugev, võib piirata töötamist väljaspool tööaega.“

Kuusalu valla ÜVK-projekt
Aastatel 2004-2010 oli Raul Valgiste vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus tegevjuht, töötas selles ametis kaks lepinguperioodi. Kui kolme tütre, Liisbeti, Emilia ja Luisa kõrvale sündis perre neljas laps, poeg Kaur Villem, jäi isa vanemapuhkusele ning hakkas õppima Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudis avaliku halduse doktoriõppes.

Nüüd ütleb ta, et need õpingud jäid pooleli: „Sain aru, et mulle meeldib pigem rakenduslik pool, mitte liiga akadeemiline õhkkond. Ma ei suutnud leida kokkupuudet oma igapäevatööga. Kuid hindan elukestvat õpet ning soov on minna sügisel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna täiendõppesse.“

Raul Valgiste töötab oma kodukontoris, tal on konsultatsioonifirma Ravakon, mis on lühend pikemast nimest Raul Valgiste Konsultatsioonid. Firma Ravakon on Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastusega elluviidud Kuusalu valla ÜVK-projekti projektijuht.

Riigihankega valiti projektijuhiks firma Infragate Eesti, mis omakorda tellis alltöövõtuna projektijuhtimise Ravakonilt.

Raul Valgiste märgib, et koostas selle projekti Kuusalu Soojuse juhina ning on saanud osaleda peaaegu lõpuni, ehitajal tuleb likvideerida veel mõned vaegtööd ning inseneril ja projektijuhil koostada lõpuaruanded.

„Mul on seega õnnestunud ÜVK-projekti juures olla alates kavandamisest kuni lõpetamiseni. See on hea kogemus. Teine ÜVK-projekti juhtimine lõppes mul eelmise aasta sügisel Karksi-Nuias Viljandimaal.“

Omavalitsusele kuuluva Kuusalu Soojuse kohta lausub Raul Valgiste veel, et kõige suurem väljakutse volikogu liikmena oli tal veenda vallavõimu, et seda firmat kui valla soojatootjat ja suurimat vee-ettevõtjat on vaja investeeringute tegemisel toetada.

„Olen oma tööga seotult näinud omavalitsusi, kus torustikud on mingil ajal ära müüdud, aga hiljem oldud sunnitud tagasi ostma. Kui soojatootja on valla oma, on võimalik kontrollida hindu ja teenuse kvaliteeti. Kuusalu Soojus osutab teenust kahele kolmandikule vallaelanikest, kui mitte isegi rohkem – alevikes toodab sooja, pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust, paljudes külades varustab veega. Oluline on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.“

Valkla baptistikoguduse diakon
2010. aasta detsembris Sõnumitoojas ilmunud loos kirjeldas Raul Valgiste, kuidas ta puutus abikaasa Agnese kaudu 1995. aastal kokku kristlusega. Kui pere tuli 2002. aastal Kuusallu elama, liituti Valkla baptistikogudusega.

Üheksa aastat on Raul Valgiste olnud koguduse juhatuse esimees ja diakon, kord kuus viib läbi jumalateenistusi. Diakoni ametisse ordineeris teda koguduse ettepanekul Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Täiendõppena on ta läbinud Kõrgema Usuteadusliku Seminari Oleviste piiblikooli.

Juhatuse esimehena on ta saanud anda eestvedajana panuse koguduse hoone remondiks. Peaaegu igal aastal on palvemaja juures tehtud töid vastavalt rahalistele võimalustele. Vahetatud on hoone fassaad ja pühapäevakooli põrand. Kaks aastat tagasi sai rajatud vesitualett, paigaldatud kanalisatsioon koos reoveemahutiga. Pärast kaheaastast rahakogumist võttis kogudus tänavu ette suure saali põranda vahetuse.

„Kuusalu vald toetab töid 2000 euroga, ülejäänud 4000 eurot kogusime annetustena. Edaspidi kavatseme vahetada välja hoone katuse ning paigaldada lisaks õhksoojuspumbale hoone kütmiseks katusele päikesepaneelid“.

Juuli lõpus tähistab Valkla baptistikogudus 120. aastapäeva, pidulik jumalateenistus toimub 27. juulil.

Kuusallu vaja sotsiaalkeskust
Kuna Agnes Valgiste on töötanud Kuusalu valla sotsiaalvaldkonnas ja juhib Ida-Harju Invaühingut, on ka Raul Valgiste puutunud palju kokku sotsiaalteemaga. Ta kuulub samuti Ida-Harju Invaühingu juhatusse ning aitab heal meelel ühingut ekskursioonidel reisijuhi ning giidina. Praegu töötab Agnes Valgiste Kehra sotsiaalkeskuses tegelusjuhendajana.

Raul Valgiste on seda meelt, et ka Kuusallu tuleks rajada sotsiaalkeskus: „Kuusalu vallas on palju tähelepanu pööratud noortele, lasteaiad ja koolid on korda tehtud. Sporti on peetud oluliseks, olemas on spordikeskus koos ujulaga. Investeeritud on infrastruktuuri – nii vee- kui soojamajandusse. On õige aeg hakata arendama sotsiaalvaldkonda, teha sotsiaalkeskus, mis koondaks eakaid, abivajajaid, puuetega inimesi, omastehooldajaid.“

Esmakordselt laulupeole esinema
Raul Valgiste on varem laulnud mitmetes koorides nii kõrgkoolis õppimise ajal kui ka hiljem. Mõnda aega oli pikem vahe, kuid neli aastat tagasi läks ta Kuusalu meeskoori ning esmakordselt osaleb laulupeol esinejana.

„Laulupeole pääsemine oli koorile tõsine pingutus. Aktiivseid lauljaid on jäänud väheks, nõue oli, et kooris peab olema vähemalt 16 lauljat, meil oli 12-14. Appi tulid viis meest me sõpruskoorist, Nõmme segakoorist Riola. Nad harjutasid kogu aasta koos meiega, said meeskoori liikmetena topeltkoormuse, sest ka Riola esineb laulupeol.“

Uue hobina on hakanud Raul Valgiste tegelema golfimänguga, aga nimetab seda väga ajakulukaks ning sageli eelistab füüsilise koormuse saamiseks kiiret kõndimist – oma kodust, Kuusalu külas asuvast Käli ridamajast, jalgsi Kiidu vallamajja ning tagasi.

Persooniloo autor on ÜLLE TAMM, artikkel ilmus “Sõnumitoojas” 02.07.14

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s