Väga loodan, et valla oma hooldekodu ehitus saab tõeks,“ ütleb Kuusalu vallavolikogu liige KÜLLIKE ENOK. 

Kuusalu valla eakate kodu juhataja Küllike Enok kandideeris kohalikel valimistel Ühise Kodu nimekirjas, sai valijatelt 52 häält ning koha vallavolikogus.

Ta sõnab, et selline tulemus oli suur üllatus: „Arvasin, et nagunii volikogusse ei pääse. Ütlesin enne valimisi abikaasale, et hea oleks, kui saaksin 20-23 häält. Tema vastas, et ära nii ahneks mine. Kui nägin valimistepäeva õhtul mulle antud häälte arvu, arvasin, et see on viga. Poeg sõnas, et kas tead, sa oled volikogus. See võttis tõsiseks, sest tähendab vastutust. Kandideerisin kolmandat korda, ikka koos sama seltskonnaga – kahel eelmisel korral valimisliidus Ühiselt Edasi, mis seekord ühines endise Meie Kodu valimisliiduga ja võttis nimeks Ühine Kodu.“

Kampaaniat endale ei teinud, pastakaid ei jaganud: „Eakate kodu töötajatele ütlesin, et hea oleks, kui kõik koos näeksime valla hooldekodu valmimist. See on Ühise Kodu oluline valimislubadus.“

Kolm aastat meditsiiniõena Valkla hooldekodus

Küllike Enok on pärit Võrumaalt. Koolis käis Võrus, edasi läks õppima Tartusse meditsiinikooli, sai sisehaiguste õe diplomi.

„Oli võimalus valida töökohta, kuhu lasta end suunata. Valisin Valkla hooldekodu, tahtsin mere lähedale. Lõuna-Eesti lapsena nägin merd esimest korda siis, kui sõitsime Tallinnasse „Helisevat muusikat“ vaatama ja see jättis mulle sügava mulje.“

Valklas kogetu kohta kõneleb Küllike Enok, et esimesed paar nädalat oli suur šokk, ta tahtis ära minna, juba oli vaadatud meditsiiniõe koht Haljala lasteaeda. Kuid tookordne direktor Lehtsalu ei lubanud, selgitas, et kohustus on töötada kolm aastat.“

Tänu sellele, et jäi Valklasse, kohtas Küllike Enok oma meest Reinu, kes viis ta kord Võsule peole. Jaanuaris 1979 nad abiellusid ning noorik läks elama Sõitme külasse Madikse tallu, oma abikaasa vanematekoju. Sellest ajast on möödas 35 aastat. Enokite peres on kaks poega – 30aastane Romet ja 25aastane Raien.

Valklas töötamise kohta lausub Küllike Enok, et elamistingimused olid sel ajal hoopis hullemad, kui on Valkla Kodus praegu. Ent hoolealused olid siis teistsugused, vaimupuudega inimesed on heatahtlikud ja lapsemeelsed.

„Mind,   noorukest   meditsiiniõde, koolitas välja Valkla hooldekodu velsker Jaan Anvelt. Nii hea soe tunne on, kui teinekord kohtume ja ta ütleb, et tere kolleeg.“

Kuusalu lasteaia juhataja ja talupidaja

Valklast läks Küllike Enok Kuusalu lasteaia meditsiiniõeks. Samal ajal hakati kolima vanast kohast ümber uude vastvalminud lasteaeda Kordejaanile.

Kui lasteaia juhataja Ester Pärn jäi pensionile, soovitas enda asemele uueks juhatajaks meditsiiniõde. Nii sai Küllike Enokist Kuusalu lasteaia Jussike juhataja.

Kui sündis noorem poeg, jäi ta koduseks. Oli talude taastamise aeg. Ämm murdis käeluu, tuli tema asemel hakata käsitsi lehma lüpsma. Loomi võeti juurde, lehmi oli lõpuks laudas 12. Küllike Enok käis Sakus talupidajate kursustel. Pärast Kuusalu kolhoosi likvideerimist jäi majandi autojuhi ametit pidanud abikaasa Rein samuti koduseks. Kahele oli talus tööd vähevõitu, perenaine hakkas kosmeetikuks, kuna oli seda ala meditsiinikooli kõrvalt õppinud.

„Olin Kuusalus kosmeetik, kui vallasekretär Maire Link kutsus, et kriisikodusse on vaja meedikut, kas ma ei tahaks tulla. Hakkasin 11 aastat tagasi eakate kodus tööle, aasta hiljem sain juhatajaks. Mulle väga meeldib, et me asutus kannab nime eakate kodu. Selle pakkus Sulev Valdmaa vallavolikogu istungil. Kõlab palju inimlikumalt kui kriisi-, vanade- või hooldekodu. Nüüd on mujalgi tulnud juurde eakate kodu nimega asutusi,“ räägib Küllike Enok.

Eakate kodu väga hea kaader

Kuusalu eakate kodu asub tervisekeskuse majas korteritaolisel pinnal, kuhu on majutatud 10 vanainimest. Töötajaid on 9, kuid kõik pole täiskoormusega.

Juhataja Küllike Enok: „Aastad on läinud töö tähe all, ennast ja meil töötavaid naisi koolitades. Meil on väga hea kaader, püsiv. Kes on valinud töötamise vanuritega, teeb seda südamega ega vaata palganumbrit. Nüüd veidi tõstetakse töötasu, ka see pisku,  20 eurot juures, on suur asi. Millegipärast ei väärtustata Eestis sotsiaaltööd, palgad on väikeseds võrreldes mitmete teiste valdkondadega. Palgad peaksid olema palju kõrgemad, sest see on raske töö. Täitsin paar aastat Kuusalu valla sotsiaalhoolekandespetsialisti mõningaid ülesandeid, kui ta läks lapsepuhkusele, ning nägin, millist tööd teevad me koduhooldajad ja missuguse pisikese tasu eest. Mulle on sotsiaalvaldkond väga tähtis, püüan valijate usaldust õigustada ja anda panus, et seda arendada.“

Ta toonitab, et väga hindab eakate kodu personali tööd: „Me memmed on hoitud, oleme kui üks pere. Kuigi kohti on vähe, soovijaid on palju rohkem, järjekorras on Kuusalu valla 14 vanurit. Mul on väga hea meel, et volikogu uus koalitsioon on võtnud suurema hooldekodu ehitamise üheks prioriteediks. Enne oli peaülesanne ehitada Kiiu lasteaed, nüüd on see valmimas ja järg jõudnud hooldekoduni. Seda on väga vaja ja kõige parem oleks, kui tuleks Kuusalu lähedale, et meie eakad ei peaks minema kodukandist ära.“

Küllike  Enok on aastaid olnud volikogu sotsiaalkomisjoni liige, nüüd on selle aseesimees. Komisjon arutab läbi ja teeb ettepaneku sotsiaaltoetuste andmise kohta, paljude vallaelanike probleemid on teada. „Hea, kui saame aidata. Komisjon ei tegele ainult toetustega. Valkla Kodu küsimus oli arutusel. Ütleme sõna sekka sotsiaalvaldkonna arengukava koostamisel, arutatud on kohaliku toimetuleku piiri ja tööhõivereformi.“

Naisteklubi, heegeldamine ja söögitegu

Kümmekond aastat tagasi asutasid Kuusalu valla ettevõtlikud naised omaette klubi, mis kuulus EENA ehk Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni. Küllike Enok oli selle käimalükkaja.

„Me tõlgendasime nii, et võid ka kodus olla ettevõtlik. Kõige enam käis üritustel 18 naist, aktiivseid osalejaid oli 7-8. Saime kord kuus kokku, igasuguseid teemasid arutasime, käisime ka EENA üritustel,“ kirjeldab ta.

Enda kohta ütleb, et on väga kodune, armastab kodus olla: „Mulle väga meeldib kasutada vahendeid, mis kuluksid reisimisele, oma kodu peale. Tähtis on, et õu oleks ilus ja majas mugav. Armastan süüa teha, köök on ümber tehtud minu soovide järgi. Veel siiani saab mu pere iga päev ka magustoitu. Laupäev on suurem söögitegemise päev. Meeldib, kui laud on ilusasti kaetud, lilled pandud ja küünal põleb talvel. Mu jaoks on tähtsal kohal töökaaslased, peretuttavad ja muidugi oma pere. Mul on väga tore minia ja armas lapselaps, kaheaastaseks saav Keili.“

Teine suur hobi on heegeldamine: „Õppisin seda lasteaias töötades. Olen teinud kardinaid ja voodikatteid, palju linikuid. Peamiselt ikka koju. Praegu on käsil meie veranda kardinad.“

Persooniloo autor on ÜLLE TAMM, artikkel ilmus Sõnumitoojas 26.03.14