Kuusalu vallavolikogu liige ILVAR EERIKSOO kasvatab herefordi lihaveiseid ja faasaneid ning korraldab turistidele matku.

Kuusalu volikogusse valimisliidust Ühine Kodu valitud Ilvard Eeriksoo kandideeris möödunud sügisel esmakordselt, sai 49 häält ning käis hiljuti koos teiste uute volikoguliikmetega koolitusel, mille teema oli omavalitsuse alused.

„Õppida on volikogutööst veel palju, huvitav ja kiire aeg on olnud,“ ütleb ta. „Kandideerimisotsuse tegin paar nädalat enne valimisnimekirjade registreerimist. Osalema kutsus mu endine füüsikaõpetaja Enn Kirsman. Valla külade kümnevõistlusel tuli jutuks, et kolisime perega Kuusalu külasse Käli ridamajja. Mõne aja pärast ta võttis ühendust ja küsis, kas olen huvitatud kaasa lööma nende valimisliidu nimekirjas. Reklaami endale ei teinud, mulle antud häälte arv oli meeldiv üllatus. Ühtegi erakonda pole ma kuulunud ega ka kavatse ennast parteiliselt siduda.“Ilvard Eeriksoo vanemate Enn ja Ly Eeriksoo kodu on Joaveski külas Uuetoa talus, endises metsavahikordonis.

Nad kolisid Joaveskile 1991. aastal, poeg asus õppima Loksa kooli 5. klassis, algklassides käis Haljala koolis. Emapoolse vanaisa Arnold Heinsalu ja vana­ema Hermiine Pae talu oma maadega paikneb Uuetoa metsavahikoha kõrval. Vanaisa Arnold on kauaaegne Joaveski metsavaht, kui jäi pensionile, andis väimehele ameti üle.

Pärast 9. klassi läks Ilvard Eeriksoo 10. klassi õppima Kuusalu keskkooli, mille lõpetas 2000. aastal. Elas internaadis ning ütleb, et kooli võimla kujunes otsekui teiseks koduks: „Tegin kergejõustikku, treenisin Margus Keerma käe all. Esimene treener oli Loksa koolis Aarne Idavain. Kõige edukam olen olnud pikamaa jooksus, parim tulemus on 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistluste pronksmedal täiskasvanute arvestuses. Pärast teenistust Jägalas Kalevi üksik-jalaväepataljonis ja Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse eriala lõpetamist korraldasime koos Andrus Murumetsaga Eesti rammumeeste võistlusi. Sel ajal elasin mõne aasta profisportlase elu, tegin trenni kaks korda päevas, juhendas Poola treener, kelle juures käisin keskmägedes treeninglaagrites, Eestis nõustas samal ajal Margus Keerma.“

Siis tuli pereelu, Ilvard Eeriksool ja Ingrid Pajumetsal sündis 2008. aastal tütar Johanna Lee, paar aastat hiljem Lenna Loore. Nüüd on peres kolm last, neli kuud tagasi sündis poeg Aaron.

Sport jäi tahaplaanile, koos vanaisa Arnoldiga hakati Joaveskil arendama loomakasvatust.

Herefordi lihaveised
Ilvard Eeriksoo jutustab, kuidas oli siis poiss, kui vanaisa rääkis, et olemas on sellised loomad, kes magavad ka talvel õues. See tundus siis uskumatu. Ent nüüd on nende endi herefordi veiste kari kasvanud Joaveski Mahetalus 15pealiseks. Alustati mõne loomaga. Kuna veistega tegelemine nõudis teadmisi, õppis ta aastastel kursustel Järvamaa kutsehariduskeskuses loomakasvatust, sai põllumajandustootja kutsetunnistuse veisekasvatuses.

„Veiseid aitab talvel sööta mu isa. Suvel on kõige intensiivsem tööperiood heinaaeg. Me talu kasutuses on koos rendimaadega kokku 100 hektarit, tänu PRIA toetustele oleme soetanud põllumajandustöödeks uue tehnika. Töötame oma perega, abilisi palganud pole. Olen lapsest saadik teinud Joaveskil vanaisa juures maatööd, liikunud sealsetes metsades, see andis füüsilist tugevust ja armastuse maaelu vastu,“ sõnab ta.

Veistel on oma katusealune, talvel magavad seljad vastamisi heinte peal. Edaspidi on kavas ehitada laudahoone.

Eesti suurim faasanikasvatus
Mitmes trükiväljaandes ja ka TVs on kajastatud Ilvard Eeriksoo teist olulist ettevõtmist – faasanikasvatust. Farm asub Kaberlas, ta rendib seda Pärnasalu perelt. Tibud hautakse munadest välja ja kasvatatakse suuremaks Joaveskil, siis viiakse Kaberlasse üle.

Kolm-neli aastat tagasi oli Eestis ka teisi faasanikasvatusi, praegu ainult Joaveski Mahetalu. Ilvard Eeriksoo nendib, et mullu kevadel ületas nõudlus pakkumise ning sel kevadel tellib Soomest topeltkoguse mune – 1500. Faasanitega peetakse jahti, ostjad on valdavalt Eesti jahimehed. Väiksem osa linde läheb ka lihana restoranidesse.

„Faasanitega on tööd palju rohkem kui lihaveistega. Aprillist kuni juulini tuleb iga päev korjata mune. Ka teistel aegadel peab pidevalt käima kontrollimas ega kullid ole ligi pääsenud ja kas jook-söök olemas. Kuni möödunud suveni sõitsin Kaberlasse ja Joaveskile Tallinnast. Kuusalu külast on lühem maa.“

Faasanijahi kohta lausub Ilvard Eeriksoo, et on neist osa võtnud ja ka ise korraldanud. Faasanite abil treenitakse linnukoeri.

Suur hobi – jahipidamine
Aasta tagasi oli Sõnumitoojas uudis, kuidas Ilvard Eeriksoo tabas polügoonil hundi. Ta nimetab end kirglikuks jahimeheks, jaht on väga tore ühistegevus. Joaveskil on perel kaks jahikoera – hall norra põdrakoer ja karmikarvaline saksa linnukoer.

„Metsas olen harjunud liikuma poisipõlvest peale. Kui spordiga lõpetasin ja hakkasin loomade pärast linnast maale sõitma, uurisin Tõnu Reinvaldilt jahil käimise kohta. Tegin läbi koolituse, sain jahimehe paberid. Kui olin aasta olnud Nahe jahiseltsis, mille jahimaad on Aegviidu ümbruses ja polügoonil, valiti seltsi juhatusse. Seltsis on liikmeid 70, korraga osaleb jahis 30 ringis. Jahti peame laupäevit i. Metsas ajujahis liikudes saab korraliku füüsilise koormuse, 5-10 kilomeetrit käib tavaliselt läbi. Polügooni maastikud on raskesti läbitavad, metsateid pole. Pärast istutakse koos, kuulad vanemate meeste jutte ja elutarkusi.“

Sport, rahvamajad, matkad
Vallavolikogus kuulub Ilvard Eeriksoo kultuuri- ja spordikomisjoni ning keskkonnakomisjoni. Ta peab oma südameasjaks spordivaldkonna eest seismist – et sportimisvõimalused oleksid kättesaadavad ja mitmekülgsemad. Tähtis on, et vald tasustaks korralikult treenerite tööd.
„Kuusalu spordikeskus on väga oluline koht. Selle olemasolu on lastega peredele üks argumente, miks Kuusalu valda elama asuda. Kolgaküla suusarajad on head, seal asuvat suusabaasi oleks vaja hakata rohkem toetama. Meie nimekirja üks valimislubadusi oli leida sinna investeeringuraha.“

Sügisel avati pidulikult Joaveski rahvamaja, mille külaselts ehitas PRIA ja ASi Raju abil. Ilvard Eeriksoo jutustab, kuidas Joaveski rahval on plaanis haarata ühistesse ettevõtmistesse rohkem ka Valgejõe, Nõmmeveski, Parksi ja Murksi elanikke, et rahvamaja aknad oleksid sagedasti valged.

„Koostasin ülikooli lõputööna arengukava, kuidas Joaveski endise papivabriku tootmishoone ümber kujundada turismikeskuseks. Tookord, enne masu, tundus see plaan elluviidav. Nüüd saab öelda, väga suur asi on, et õnnestus uus rahvamaja ehitada.“

Kõrgkoolis omandatud eri­alaga tegeleb Ilvard Eeriksoo aga nii Joaveski kandis kui ka mujal Eestis – korraldab koos oma endise õppejõu ja praeguse äripartneriga, Joaveskil suvitava Rene Meimeriga jalgrattamatku Soome klientidele. Valdavalt on sellised matkajad 60aastased ja vanemad.

Persooniloo autor on ÜLLE TAMM, artikkel ilmus “Sõnumitoojas” 05.02.2014