Viimasel volikogu valimisel oli meie liidu ja ka minu lubaduseks taastada külaelu edendamiseks makstav tegevustoetus – „külaraha“. Volikogu on kohe-kohe kinnitamas uut külarahade korda, mis annab hoogu juurde külaelu edenemisele Kuusalu vallas.

Külaraha on Kuusalu vallas jaotatud 2003. aastast. Masuga saabunud eelarve vähenemine katkestas 2009. aastal selle juurde eraldamise.
Tahan siinkohal õiendada eksiarvamuse. Külavanemad on öelnud, et nende arvates võeti küladelt ära kogu selleks ajaks kogunenud raha. See pole nii! Ehkki rahasid juurde ei tulnud, säilisid kõigi külade kasutamata summad valla eelarves, neid sai kasutada ning kasutatigi nii masu ajal kui ka peale seda. Raha on alles ka täna, suurimad külarahade summad, mis ootavad, ulatuvad 2500 euroni, kogujääk aga pea 40 tuhande eruoni. Ülisuur jääk oligi põhjuseks, mis leidsime, et külarahade põhimõtteid on vaja muuta.

Äris öeldakse, et raha peab tegema raha. Avalikus sektoris aga, et eelarve raha peab teenima elanike huvisid – kui mingi osa eelarvesse kavandatud summadest jääb kasutamata, tähendab, see oli eelarvesse valesti planeeritud ning tegemata jäi midagi, mis valla maksumaksjaile ehk suuremat kasu oleks toonud. Nii oleks jäägi arvelt saanud remontida 20 kilomeetrit kruusateid või pinnata 4 kilomeetri jagu mustkattega teid või muuta 1,5 kilomeetrit uusi teid tolmuvabaks. Kuna raha oodanud oma kasutamist kaua, saanuks selle eest omal ajal remontida küllap veelgi rohkem kilomeetreid.

Nii langetas volikogu põhimõttelise otsuse jaotada külaelu edendamise summa kaheks. Pool jagatakse külavanemaga külade vahel nagu varemgi, teine pool aga iga-aastaselt taotluste-projektide alusel nende vahel, kellel on hea idee, mille realiseerimiseks aastasest külarahast ei piisa.

Külaraha enda kasutamises suuri muutusi ei ole. Väljamaksmise aluseks on küla koosoleku otsus, mis tulebe enne kulutuse tegemist külavanemal vallamajja tuua, et vallavalitsus oleks vajadusest informeeritud. Hiljem võib tellida töid või osta asju, kusjuures arve saajaks tuleb märkida Kuusalu vallavalitsus. Milleks külaraha kasutada, on täiesti küla otsustada – vallavalitsus on vaid raha liigutaja. Kui küla soovib kanda külaraha külaseltsi või teise külas tegutseva vabaühenduse pangakontole, peavad selle poolt olema vähemalt pooled täisealistest külaelanikest – see aitab ära hoida võimaliku tüli juhul, kui on mitu seltsi, kes elanikke esindavad.

Ka projektirahade taotlemisel pole olulisi muudatusi. Kultuuri- ja spordisündmuste kõrval võib peatselt taotleda toetust ka kogukondade ühtekuuluvustunnet suurendavateks üritusteks, ühistegevust edendavateks koolitusteks-kursusteks, samuti kogukondade vajadusteks tehtavateks väikeinvesteeringuteks ning turvalisust suurendavateks tegevusteks. Taotluse koostamine pole raketiteadus, sellega saab vaevata hakkama iga kirjaoskaja inimene. Tähtsis on, et oleks hea idee ning tahe seda teostada.

Kuna külaelu edendamiseks käesoleva aasta eelarvesse varem taotlusi esitada ei saanud, siis anname võimaluse kõigile külavanematele, vabaühendustele ja teistele esitada taotlus vahemikus 19. juunist 27. juunini. Esitatavate taotluste arv ei ole piiratud, kuid volikogu põhimõttelise otsusega on käesoleva aasta külaelu projektide piir 1500 eurot taotleja kohta.

Kindlasti soovitan tutvuda peatselt valla kodulehel avaldavate määruste ja lisadega – need aitavad eduka taotluse koostamisele tublisti kaasa. Kui peakski juhtuma, et juunis jääb osa projektirahast kasutuseta, korraldame suve lõpus veel ka teise vooru. Uueks aastaks ootame taotlusi juba 15. septembriks.