Intervjuu vallavanem URMAS KIRTSIGA – Kogu tõde Kiiu lasteaiast

Urmas 2Kuusalu vallavolikogu otsustas oma jaanuarikuu istungil käesoleva aasta eelarvet menetledes, et alanud aastal võtab vald 300 tuhat eurot laenu, millest suurem osa läheb Kiiu lasteaia käivitamiseks vajalike investeeringute katteks.

Seoses sellega on hakanud levima kuuldused, et  suurem osa Kiiu lasteaiale minevast summast kulub projekteerimisvigade ja muu ehituse kallinemisest tulenevate lisakulutuste katteks ning et ka lasteaia sisustamine läheb oluliselt kallimaks kui algselt planeeriti.

Et saada Kiiu lasteaiaga seonduvast täit ülevaadet ja kuulda kogu tõde, küsime vallavanem Urmas Kirtsi käest, et milline on tegelikkus ja mis liigitub kuulujutu alla.

Miks valiti lasteaiaks „liiga” kallis projekt?

Tegemist oli arhitektuurikonkursiga, kus võitja valimisel ei teadnud komisjon võitja töö hinda, st ei projekteerimise ega eeldatava ehituspakkumuse maksumust. Need esitati eraldi kinnistes ümbrikutes. Arhitektuurikonkursi üheks tingimuseks oli, et ehituse maksumus koos projekteerimisega ei tohi olla kallim kui 2,2 miljonit eurot.  Arhitektuurikomisjoni esimees oli Rakvere peaarhitekt hr Raul Järg.

Miks arvati, et 2,2 miljoni euroga on võimalik lasteaed valmis ehitada ja käivitada? Miks ei taotletud EAS-ilt suuremat toetust?

2007 aasta hindades oleks lasteaia ehituseks ja käivitamiseks sellest uhkelt jätkunud. Keegi ei osanud arvestada, et Loksa linn kaebab rahajagamise põhimõtted kohtusse ja selleks et rahastuse otsus realiseeruks kulub palju aega.

Kuna EAS-isiga oli finantseerimise skeem kokkulepitud, siis pidi projekt täies mahus – see tähendab lasteaed valmis ehitatuna mahtuma 2,2 miljoni euro sisse.

Enne ehituse riigihanke väljakuulutamist tehti projekti põhjal hinnaarvestus, mis näitas, et projekti pole algses mahus ega kujul võimalik olemasoleva summa eest valmis ehitada. Projekteerija asus ümber projekteerima (projekti kärpima) ja seda nii materjali kui mahu arvelt. Lõpptulemusena saavutati eelarvestusega maksumuseks 2,2 miljonit ja kuulutati välja riigihange. Hanke tulemus kinnitas eelarvestust.

Kui rahaeraldus otsustati 2007. aastal, siis miks viivitati lasteaia ehitamise algusega kuni 2012 aastani?

Ehkki esialgne otsus tehti tõesti 2007. aastal – see on peaaegu seitse aastat tagasi, saabus lõplik otsus rahastamise kohta saabus alles 2011. aastal ja kiiremini polnud meil võimalik menetlust korraldada. Projekteerimiskonkurss ja projekteerimine võtsid oma aja, samuti ehitushanke korraldamine, hangete vaidlustamise ajad jne.

Miks valiti võitjaks OÜ Filkester?

Valiti sest ta tegi riigihankel 12 pakkuja hulgas odavaima pakkumise.

Esmalt tuletan meelde, et Kiiu lasteaia ehitaja valiti rahvusvahelisel riigihankel ning 27. augustil 2012.avaliti Kiiulasteaia  ehitajaks 12 pakkuja hulgast osaühing Filkester, kelle pakkumus oli konkurentidest odavaim – 2 255066 eurot. Järgmise pakkuja hind oli 24 872 euro võrra kõrgem, kalleim ületas Filkesteri oma peaaegu miljoniga.

Kas kõigile ehitushankel osalejatele kehtisid ühesugused tingimused ja kas osade pakkujate pakkumised ei sisaldanud ka paikmööblit?

Kõigile kehtisid ühesugused tingimused ja kõigi pakkumised olid koostatud vastavalt neile tingimustele. Järelvalvet hanke üle teostas EAS. Hanke tulemuste suhtes ei tulnud ühtegi vaidlustust.

Mida sisaldas Filkesteri poolt tehtud pakkumine?

Esitatud pakkumine sisaldas kõik lasteaia kinnistul (st Aia tn 2) tehtavaid töid. Pakkumine ei sisaldanud mööbli ega muu väikevahendite, sealhulgas köögiinventari maksumust. Samuti ei kuulunud lepingusummasse erinevad liitumistasud. Riigihanke tingimustest tulenevalt sisaldas pakkumine ka 5% tellija reservfondi (ca 107 tuh. eurot). Juhin siinkohal tähelepanu, et need 107 tuhat eurot sisaldusid eelpooltoodud hinnas, kuid nende kasutamine peab olema põhjendatud ehitusjärelevalve poolt ning käiku laskmiseks on tarvis tellija poolset nõusolekut.

Kuidas Kiiu lasteaia käivitamisega seotud kulutusi kaetakse?

Ehtituse finantseerimine toimub järgmise skeemi järgi: 1,9 miljonit eurot eraldas tagastamatu abi korras EAS, vald lisas sellele omafinantseeringuna 320 tuhat eurot ning kohustus täiendavalt kandma ka kõik muud lasteaia käivitamisega kaasnevad kulud.

Kas vastab tõele, et ehitusel on tehtud hulgaliselt algselt planeerimata töid ning ehitus on seetõttu oluliselt kallinenud?

Tänaseks oleme tõepoolest teinud ehitustööde käigus selgunud lisatööde katmiseks makseid tellija lepingulisest reservist.

Töid on olnud kolme liiki.

Esiteks kulud, mis olid seotud projektikärbetega, seoses vajadusega saada ehitusmaksumus odavamaks: nt õlipüüduri paigaldus, sadeveetrassid, sokli lisasoojustus.

Teiseks kulud, mis oleme teinud seoses projekteerimisvigadega, nt ühe kandesilluse ehitus.

Kolmandaks kulud, mis tulenesid erimeelsustest projekteerijaga. Kalleim neist oli lasteaia fassaadil väljaulatuva sirmi (noka) tugevusvaru ebapiisavusest tingitud kulud. Nimelt leidis ehitaja, et projekti järgi selle hooneosa ehitamisel on võimalus kokkukukkumiseks lubamatult suur ja keeldus ehitust sellisel kujul jätkamast. Koosolekul, milles osalesid valla esindajad, ehitaja koos oma konstruktoriga, projekti ekspertiisi teostaja ja projekteerija koos oma konstruktoriga, lepiti kokku, et projekti autor projekteerib hoone nn noka ja seda kandva vundamendi ja tugiseinad ümber ning suurendab oluliselt tugevust. Selle tegevuse tagajärjel (betoonitööd) kallines ehitus 10 133 eurot, mis kaeti reservist.

Kokku oleme eeltoodud tööde katteks kasutanud lepingulisest reservist 34319 euri (107 tuhandest) – seega jutud ehituse kallinemisest on tugevasti liialdatud.

Miks maksatakse valla eelarvest kinni projekteerija praaki?

Tegemist pole mitte projekteerija praagiga, vaid valla kui tellija ja projekteerija vahelise vaidlusega. Projekteerija on väitnud, et lumekoormuste vähendamiseks lasteaia nn nokalt tuleks sealt perioodiliselt lund eemalda. Selline tegevus sisaldab aga võimalikku inimfaktorist tulenevat riski – kui lund ei koristata õigeaegselt ja piisava sagedusega – võib tekkida varisemisoht. Sellisele võimalusele viitas ka ehitaja.

Meie soovime ehitada lastele aga võimalikult turvalist hoonet, mistõttu otsustasime hüvitada konstruktsiooni tugevdamisega seotud kulud. Projekteerija aktsepteerides võimalikku ohtu, on teinud kõik tugevdamisega seonduvad projekteerimistööd tasuta.

Oleme küsinud juriidilist konsultatsiooni, saamaks teada millised on võimalused saada kahjutasu kas projekteerijalt ja/või projekti ekspertiisi tegijalt. Vastus päringule: võimaliku hagi tulemus on kahtlane, kulud ületavad igal juhul võimalikku tulu.

Teise suurema kuluna on tellija reservist kinni on makstud ka vundamendi lisasoojustusega seotud tööd. Projekteeritud soojustus vastas kehtivatele nõudmistele, kuid meie soov oli saada hoone kasutamisel küttelt kokkuhoidu.

Milleks siis laenatav summa kulub?

Nagu eelnevalt mainitud, ei sisaldanud hange mööblit, muud liikuvinventari, köögisisustust ja kõike naaberkinnistuga seotut. Naaberkinnistuks on teemaa, mille kaudu toimub liiklus lasteaiaga.

Sellega seonduvalt on kavandatud eelarvesse järgmised summad:

Tee ehituseks umbes 40 000 eurot, mis peab sisaldama minimaalselt ka Torni tänava korrastamist Veski ja Torni tänava ristist kuni lasteaiani. Samuti oleks hea kui siia mahuks ka Veski tn äärse kõnnitee ehitus ja valgustuse parandamine.

Inventari soetuseks umbes 200 000 eurot. Eelpäring andis kahtluse, et tänastes hindades meil kavandatud summaga meil vajalikku inventari hankida vaevalt õnnestub. Seetõttu on kavas suurendada valla poolt võetavat laenu kuni 300 000 euroni, et luua reserv võimalikuks kallinemiseks.

Veel on eelarvesse kalkuleeritud 15000 sadeveetrassi ehtituseks. Samuti on eelarves tellija reservi jääk 73065.-

Nii et oleme 2014. aastal Kiiu lasteaiaga seotud investeeringuteks kavandanud eelarvesse kokku 1 682 992 eurot, mis sisaldab: nii EAS-i toetuse arvel tehtavaid projektijärgseid ehitustöid kui ka sellele lisaks summad trasside ehitamiseks (u. 15 tuhat eurot), mööbli ja väikeinventari soetamiseks  (u 200 tuhat eurot), tee-ehituseks (u 40 tuhat eurot), aga kaumbes 73 tuhandet eurot tellija reservi jääki ning lepingujärgset omaosalust.

Loomulikult planeerime eelarvesse ka lasteaia avamisjärgseks toimimiseks tarvilikud personali- ja halduskulud.

Kui palju siis Kiiu lasteaed kokku maksma läheb?

Lõpliku vastuse eespool toodud kulude tegeliku suuruse kohta annavad riigihanked ja hinnapakkumised.  See on ainuke tõekriteerium, mis annab meile teadmise, mis üks või teine asi maksma läheb. Täpse vastuse küsimusele saame anda pärast lasteaia valmimist, ehituse lepinguline lõpptähtaeg on august 2014.

Kas on võimalik, et Kiiu lasteaeda ei avata käesoleva aasta septembris?

Kindlasti on mingi võimalus mingisuguseks sündmuseks alati olemas, kuid loodetavasti on selle realiseerimise tõenäosus väike. Täna on ehitus graafikus. Ehituskvaliteedi suhtes märkused puuduvad. Loodan, et ehitus valmib tähtajaks ja et ministeerium, kust taotletakse koolitusluba vallale selle ka õigeaegselt esitab.

Taotluse lasteaia avamiseks esitame hiljemalt 1. aprilliks, st vastavalt seadusele 5 kuud enne lasteaia avamise kuupäeva. Lasteaia juhataja on loodetavasti tööl alates aprilli algusest, konkurss on väljakuulutatud.

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s