OTT SANDRAK: Mida ette võtta Kolga mõisaga?

Ott Sandrak portree01Meie Facebooki lehel esitas Juhan Juurik küsimuse: Eelmisel aastal pakkusid Stenbockid mõisakompleksi Kuusalu vallale, selle aasta alguses aga saatis vallavanem ja teie esinumber Urmas Kritsi Stenbockidele eitava vastuse. Selles valguses ei kõla teie valimislubadus just väga veenvalt. Palun selgitage, milline on teie visioon Kolga mõisast ja milliseid konkreetseid tegevusi on teil plaanis mõisa hävingust päästmiseks?

Vastab ajaloolane, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige, Kolga patrioot Ott Sandrak.

Tõepoolest, Kolga mõisaansambli lagunemist vaadates tuleb pisar silma ning huulile kerkib küsimus: „Kaua võib?“. Tõele vastab ka see, et kevadel pakkus Stenbock vallale mõisa peahoonet, valitsejamaja ning veel hulgaliselt varemeid. Ekslikult arvatakse, et tasuta, tegelikult aga Stenbockidega seotud osaühingu suure võla katteks Kuusalu Soojusele. „Kingituse“ hulka ei kuulunud aga teised, juba korras hooned ega ka oluline mõisa peahoone teenindamiseks hädavajalik maa.

Kaalusime tõsiselt võimalust pakkumine vastu võtta, kuid loobusime. Sellel on päris mitu põhjust.

Esiteks: taoliselt oleks tükeldatud ühe Euroopa unikaalsema mõisaansambli süda. On raske ette kujutada kuidas oleks taolist hiiglaslikku ja tohutuid investeeringuid vajavat kompleksi hallata nii, et suhteliselt väikesel maa-alal erinevate kinnistuomanike vahel ei tekiks konflikti, kuidas ja millised tegevused ühes või teises majas toimuma hakkavad.

Teiseks: Kuusalu vallal on Kolgas olemas kõik vajalikud hooned ja ruumid – kaunis koolimaja ja lasteaed, raamatukogu ja peatselt täielikult renoveeritud Rahva Maja. Tõsi, noortekeskuse ruumid võiksid olla palju paremad, kuid olukord muutub, kui rahvamaja valmis saab.

Seega olnuksime kingitust vastu võttes Stenbockidega samas olukorras – on küll terve hulk suuri investeeringuid nõudvaid muinsuskaitsealuseid hooneid, aga pole otsest vajadust ega ka ühtegi head ideed, mida nendega pihta hakata.

Kolmandaks olnuks meil kohe, kingituse saamisest järgmisel päeval, kaelas muinsuskaitseispektor koos ettekirjutusega investeerida lagunevasse omandisse sadu tuhandeid eurosid, mida vajaksid ka koolid, lasteaiad, needsamad noortekeskused ja teised vallale riiklikult pandud kohustused.

Ilmselt saavad kõik aru, et „kingituse“ vastuvõtmine olnuks mõisaansambli tulevikku silmas pidades sügavalt vastutustundetu.

Aga milline võiks siis olla lahendus?

Olen seisukohal, et ainuke õige omanik nii väärikale mõisale saab olla ainult mõni riiklik struktuur. Stenbockid olla mõisa pakkunud ka Muinsuskaitseametile, kuid sedagi puhku koputasid nad vale ukse taga. Mõisa tuleks pakkuda kas Presidendi Kantseleile, Riigikantseleile, Riigikogu Kantseleile või siis äärmisel juhul Välisministeeriumile – need on asutused, millel peab rahvusvahelisest protokollist tulenevate nõuete tõttu olema üks riiklik, väljaspool pealinna asuv residents, kus kõrgeid väliskülalisi võõrustada. On häbilugu, et enam kui kahekümne iseseisvusaastaga pole suudetud taolist „pisiasipuudust“ kõrvaldada.

Ütlete nüüd, et kutsume riigijuhte mõttetule laristamisele. See võib näida nii, kui ehitataks ainult uhket residentsi, mis enamuse aja aastast tühjana seisaks. Minu nägemuses, aga olen seda arutanud ka erinevate teiste asjatundlike inimestega, võiks laristamissüüdistus ära langeda, kui deklareeritaks, et ehitatakse mitmefunktsionaalset hoonet. Teiseseks, aga miks mitte öelda, et esmaseks funktsiooniks oleks Lahemaa Rahvuspargi keskus. Kuulen teid juba hüüdvat – no mis ta räägib, rahvuspargil on ju keskus! Olles erinevate turismigruppidega sage Lahemaal ringiliikuja näen, et Palmse mõis, mida kunagi Lahemaa Rahvuspargi keskuseks peeti, on oma rolli minetanud. Olles Virumaa Muuseumide osa, on ta muutunud täiesti omaette atraktsiooniks ega täida enam keskuse rolli.

Aga Lahemaa vajab keskust. Ja kuhu mujale see siis veel ehitada kui mitte Kolka, mis on alati olnud ja loodetavasti ka jääb Lahemaa väravaks? Kui arvestada restaureerimistööde teostamisel ka protokolli nõuetega, siis need kümmekond päeva aastas, mil Eestit vastava tasemega külalisi käib, elab Lahemaad külastada sooviv turist ka ilma keskuse külastuseta üle. Ongi põnev vaadata eemalt mõisa, kus täna peatub Ameerika Ühendriikide president või Saksamaa kantsler või minu poolest Rooma paavst.

Kolgas on üks hea näide, kuidas kohaliku omavalitsuse, riiklike struktuuride ning mis kõige tähtsam – kohalike inimeste koostööna sai muinsuskaitse objekt – Kolga vana kivisild – päästetud. Seepärast on mul usku ka sellesse, et mõisaansambel on päästetav … ehkki suurem osa hiljuti veel küllalt heas seisukorras olnud hoonetest konserveeritud varemete kujul. Aega võttis, uksi sai kulutatud ning ka maksumaksja raha kulus selleks omajagu, kusjuures puhtal Eesti maksumaksjate oma, sest toona Eurorahasid siin veel ei liikunud.

Mis siis, kui riik mõisast keeldub? Sellisel juhul tuleb taotleda Muinsuskaitseametil algatada Kolga mõisa välja arvamist muinsuskaitsealuste objektide nimistust, kus ta on olnud Eesti Vabariigi algusaastatest saati ning alustada lammutustöödega, sest varemed muutuvad päev-päevalt ohtlikumaks neis mängida armastavatele lastele. Kas tõesti peab taas juhtuma inimohvri(te)ga õnnetus, et asjad liikuma hakkaks nagu viimatise Valkla Kodu näite puhul?

KOMMENTEERI

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s