Peale eilset debatti esitati meile küsimus: Miks olete algatanud riigigümnaasiumi asutamise kui teie eelistus on säilitada Kuusalu keskkool tema praegusel kujul?

Vastab Enn Kirsman, kes töötab Audentese Erakoolis ja Spordigümnaasiumis füüsika õpetajana, aga on lisaks õpetaja vaatele näinud kooli ka lapsevanema, koolijuhi, aga ka koolipidaja (nii vallavanema kui ka Tallinna Haridusameti juhataja) vaatest. Ta on küll olnud ka õpilane, aga ühes teises koolisüsteemis.

Meie esimene eelistus on loomulikult praeguse koolitüübi säilimine, samas vaadates kahetsusega haridusministeeriumi poolt algatatud protsesse, oleme tõepoolest lähtuvalt praeguse volikogu otsusest alustanud ka läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning naaberomavalitsustega uurimaks võimalusi riigigümnaasiumi asutamiseks valda.

Paraku on tänane olukord selline, et IRL-i riiklik poliitika seab riigigümnaasiumi asutamisele nii kõrged lävendid, et kõik maakoolid, aga ka linnakoolid, nende alt püsti läbi jooksevad. Erandiks on maakonnakeskused, aga kahjuks on Kuusalu vaid vald, mitte maakond.

Oleme ausad ja vaatame peeglisse – Kuusalu mõistlikust ümbrusest, ütleme raadiusega 30…40 kilomeetrit – ei ole parima tahtmisegi juures võimalik „korjata kokku“ (Loksa kunagise direktori Adamsoni sõnakasutus) ministeeriumi poolt nõutavat 250 õpilast.

Jah, Kuusalu kooli käib täna õpilasi nii Anija kui ka Jõelähtme vallast, aga kui vaadata nende kodude geograafiat, siis sisuliselt on tegu kolme suhteliselt väikese rahvaarvuga piirkonna lastega. Need on Neeme-Kaberneeme ja Kostivere kandi lapsed Jõelähtme vallast ning peamiselt Raudoja-Pillapalu piirkonna lapsed Anijast. Kahjuks ei ole neis oodata gümnaasiumiealiste laste arvu plahvatuslikku kasvu oodata.

Isegi kui Lool (Jõelähtme) ja Kehras (Anija) tegutsevad gümnaasiumiklassid suletaks, siis lootus nende õpilasi Kuusallu saada on äärmiselt väike. Logistika Kuusaluga on lihtsalt nii halb.

Olen uurinud Jõelähtme valla laste hariduseelistusi (koostasin 2012. aastal sealse hariduse arengukava) ning kinnitan: parimal juhul on meil loota maksimaalselt 1/3 Kostiveres põhikooli lõpetavatest lastest. Ülejäänutest pooled jätkavad kutsehariduses ning teine pool valib Tallinna.

Kehra, Kuusalule isegi lähemal kui Loo, on aga raudteega Tallinnaga tihedalt seotud ning lootus, et sealse gümnaasiumi sulgemisel õpilasi massiliselt Kuusallu tulema hakkab, on äärmiselt ebatõenäoline. Tunnistan seda öeldes, et tegu on hetkel pelgalt minu oletusega, mis tugineb aastate tagusel kogemusel, mille sain Harjumaa koolivõrgu arendamise kava koostajana 2004-2005. aastatel.

Mingi võimalus on, et osad, Loksa gümnasistid, kui seal gümnaasiumiklassid suletaks, tulevad Kuusallu, kuid analoogiad (minu poolt läbi viidud uuringud Viimsis ja Raes) näitavad, et kui laps juba hommikul (liini)bussi või lapsevanema autosse istub, siis sõidab ta pigem juba Tallinnasse välja ning ei tule vahepeal maha isegi siis, kui buss maakooli ukse alt läbi läheb.

Kuna riigigümnaasiumi tulek Kuusallu tundub suhteliselt lootusetuna – meil lihtsalt ei ole seda imevitsa, mis laste arvu hüppeliselt kasvataks või mis sunniks ministeeriumi oma poliitikat ainult Kuusalu kasuks muutma, oleme valmis vallaeelarvest gümnaasiumiklasside üleval pidamiseks eraldama täpselt nii palju vahendeid, kui selle toimimiseks vaja, täpselt nii kaua kuni riiklike regulatsioonidega meil seda teha lubatakse. Praegu teadaolevalt vähemalt kuni 2020. aastani.

Praeguse koolitüübi üheks eeliseks on puhta gümnaasiumi ees veel ka see, et ta võimaldab enamikule aineõpetajatele tagada piisava koormuse ning pühenduda täielikult vaid ühe kooli – Kuusalu kooli – õpilastele, mitte sõeluma erinevate koolide vahel või otsima endale töökohta Tallinnas. Võin kinnitada, et see kui õpetaja koolide vahel sõeluma ei pea, on parimaks kvaliteedigarantiiks.